Eesti on tuntud kui digitaalse riigi eestvedaja ja edumeelsete lahenduste looja. Meil on Skype, Bolt, Wise ja paljud teised rahvusvahelised edukad ettevõtted. Aga kui vaadata lähemalt meie väikeettevõtluse maastikku, siis ilmneb üks oluline probleem. See probleem ei ole raha puudumine, mitte kehv infrastruktuur ega ka ebapiisav haridus. Peamine takistus on hoopis midagi muud – liiga väike mõtlemine.
Mis on väike mõtlemine?
Väike mõtlemine tähendab, et ettevõtja piirdub oma plaanides ja eesmärkides liiga kitsaste piiridega. Ta mõtleb ainult kohalikule turule. Ta kardab kasvada. Ta ei julge unistada suurelt. Ta rahuldub väiksega, kuigi võimalused on palju suuremad.
Näiteks võib väikeettevõtja mõelda nii: "Ma teen oma tööd hästi siin Tartus. Miks ma peaksin mujale minema?" Või: "Mul on viis töötajat ja see on piisav. Ma ei taha rohkem muret." Selline mõtteviis hoiab ettevõtet tagasi ja piirab selle arengut.
Väike mõtlemine ei tähenda, et ettevõtja oleks loll või laisk. Vastupidi – paljud väikese mõtlemisega ettevõtjad on väga tublid ja töökad inimesed. Probleem on selles, et nad ei näe oma tegelikku potentsiaali. Nad ei usu, et võiksid saavutada midagi suuremat.
Eesti väikeettevõtluse praegune olukord
Vaatame kõigepealt numbreid. Eesti Statistikaameti andmetel moodustavad väikeettevõtted suure osa meie majandusest. Väikeettevõtteks loetakse ettevõtet, kus töötab 10 kuni 49 inimest ja mille aastane müügitulu jääb vahemikku 500 000 kuni 10 miljonit eurot.
Globaalse Ettevõtlusmonitooringu (GEM) 2023. aasta uuring näitab huvitavaid trende. Eestis on varase faasi ettevõtlusaktiivsus 13,1 protsenti. See tähendab, et 13,1 protsenti täiskasvanutest on aktiivselt seotud uue ettevõtte loomisega või juhivad ettevõtet, mis on tegutsenud vähem kui 3,5 aastat.
Aga siin tuleb esile huvitav probleem. Kuigi meil on palju uusi ettevõtteid, on nende kasvuambitsioonid sageli väikesed. Ainult 17,2 protsenti varase faasi ettevõtjatest plaanib kiiresti suurendada töötajate arvu. See on märkimisväärselt madal number võrreldes meie potentsiaaliga.
Hirm ebaõnnestumise ees
Üks suur põhjus väikesele mõtlemisele on hirm ebaõnnestuda. GEM uuringu andmed näitavad, et 49,8 protsenti eestlastest kardab ebaõnnestumist nii palju, et see takistab neil ettevõtlusega alustamast. See on peaaegu pool elanikkonnast!
Võrreldes teiste Balti riikidega on see number kõrge. Leedus on ebaõnnestumise hirm ainult 38,4 protsenti ja Lätis 41,8 protsenti. Euroopa keskmine on 49,1 protsenti, seega oleme keskmise lähedal, aga see ei tähenda, et olukord oleks hea.
Miks me nii palju kardame? Üks põhjus on meie kultuur. Eesti ühiskonnas ei ole ebaõnnestumist alati aktsepteeritud kui õppimise osa. Kui keegi ebaõnnestub, siis sageli mäletatakse seda kaua. Inimesed räägivad sellest. See tekitab survet ja hirmu.
Aga vaatame, kuidas on lood mujal maailmas. Ameerika Ühendriikides on ebaõnnestumine peaaegu au asi. Seal öeldakse: "Fail fast, fail often" ehk "Ebaõnnestu kiiresti, ebaõnnestu sageli". See tähendab, et ebaõnnestumine on normaalne osa õppimisest ja kasvamisest.
Tuntud ettevõtjad nagu Steve Jobs, Elon Musk ja Jeff Bezos on kõik ebaõnnestunud mitu korda enne oma suuri edusamme. Aga nad ei lasknud hirmul end peatada. Nad õppisid oma vigadest ja proovisid uuesti.
Piiratud ambitsioonid ja kasvuplaanid
Teine suur probleem on piiratud ambitsioonid. Paljud Eesti väikeettevõtjad mõtlevad ainult kohalikule turule. Nad ei näe võimalusi väljaspool Eestit, kuigi meie riik on väike ja siseturg piiratud.
GEM uuring näitab, et 56,3 protsenti varase faasi ettevõtjatest on orienteeritud rahvusvahelistumisele. See on hea number – isegi parim Balti riikides. Aga see tähendab ka, et peaaegu pool ettevõtjatest ei mõtle rahvusvahelisele turule.
Miks see on probleem? Eesti elanike arv on ainult 1,3 miljonit. See on väga väike turg. Kui ettevõte tahab tõeliselt kasvada ja areneda, peab ta vaatama kaugemale. Euroopa Liidu turg on üle 450 miljoni inimese. Maailma turg on veel suurem.
Vaatame näidet. Oletame, et sul on väike tarkvarafirma Tallinnas. Sa teed häid programme ja sul on mõned kohalikud kliendid. Sa teenid piisavalt, et ära elada. Aga kui sa mõtled ainult Eesti turule, siis on su kasvupotentsiaal väga piiratud.
Aga kui sa hakkad mõtlema globaalselt? Kui sa otsid kliente Saksamaalt, Rootsist, Soomest või isegi Ameerikast? Siis avaneb hoopis teine maailm. Su potentsiaalne klientide arv kasvab tuhandeid kordi. Su võimalused suurenevad tohutult.
Ressursside alahindamine
Kolmas probleem on see, et ettevõtjad ei näe oma tegelikke ressursse. Nad arvavad, et neil ei ole piisavalt raha, aega või oskusi, et midagi suurt teha. Aga tegelikkuses on neil rohkem võimalusi, kui nad arvavad.
Eestis on suurepärane digitaalne infrastruktuur. Meil on kiire internet kõikjal. Meil on e-riik, kus saab kõike teha internetis. Ettevõtte asutamine võtab ainult mõnikümmend minutit. Maksude deklareerimine on lihtne. Raamatupidamine on digitaalne.
Meil on ka head tugisüsteemid. On inkubaatoreid nagu Tehnopol ja Startup Wise Guys. On mentorlusprogramme. On võimalusi saada rahastust nii riigilt kui erasektorist. Enterprise Estonia pakub mitmesuguseid toetusi ja nõustamist.
GEM uuring näitab, et 77,3 protsenti eestlastest arvab, et ettevõtte asutamine on Eestis lihtne. See on väga kõrge number – globaalses võrdluses oleme seitsmendal kohal! See tähendab, et objektiivselt on meil head tingimused.
Aga ometi ei kasuta paljud ettevõtjad neid võimalusi täiel määral. Nad jäävad oma mugavustsoonist välja tulemata. Nad ei otsi aktiivselt uusi võimalusi. Nad ei kasuta ära kõiki ressursse, mis neil on olemas.
Võrdlus teiste riikidega
Vaatame, kuidas läheb teistel Balti riikidel. Leedus on ettevõtluskavatsus 24,4 protsenti – see on märkimisväärselt kõrgem kui Eestis (18,3 protsenti). Lätis on väikeettevõtete osakaal, kes plaanivad luua kuus või enam töökohta järgmise viie aasta jooksul, 4,2 protsenti. Eestis on see number ainult 2,1 protsenti.
Mis see tähendab? See tähendab, et meie naaberriikides mõeldakse suuremalt. Seal on ettevõtjatel suuremad ambitsioonid. Seal julgetakse rohkem riskida ja kasvada.
Aga miks? Üks põhjus võib olla kultuuriline. Leedus ja Lätis on ettevõtluskultuur pisut erinev. Seal hinnatakse rohkem julgust ja ambitsiooni. Seal on ebaõnnestumist lihtsam aktsepteerida.
Teine põhjus võib olla majanduslik. Mõlemas riigis on suurem siseturg kui Eestis. Leedu elanike arv on 2,8 miljonit ja Läti oma 1,9 miljonit. See annab rohkem võimalusi kasvada enne, kui on vaja minna rahvusvahelisele turule.
Aga see ei tohiks olla vabandus. Eestil on teised eelised. Meil on parem digitaalne infrastruktuur. Meil on rohkem rahvusvahelisi edukaid ettevõtteid, mis võivad olla eeskujuks. Meil on parem haridussüsteem paljudes valdkondades.
Edukad näited Eestist
Vaatame nüüd mõnda edukat näidet, mis näitavad, et suur mõtlemine töötab. Need ettevõtted alustasid väikeselt, aga neil oli suur visioon.
Bolt (endine Taxify) alustas 2013. aastal Tallinnas. Asutajad Markus Villig ja tema meeskond ei mõelnud ainult Eesti turule. Nad nägid võimalust luua globaalne teenus. Täna tegutseb Bolt üle 45 riigis ja on üks Euroopa suurimaid transpordi- ja toidukulleri platvorme. Ettevõtte väärtus on miljardeid eurosid.
Wise (endine TransferWise) alustas 2011. aastal. Asutajad Kristo Käärmann ja Taavet Hinrikus nägid probleemi – rahvusvahelised rahaülekanded olid kallid ja aeglased. Nad ei mõelnud ainult Eesti turule. Nad tahtsid muuta kogu maailma rahaülekannete süsteemi. Täna kasutab Wise'i üle 10 miljoni inimese üle maailma.
Pipedrive on müügitarkvara ettevõte, mis alustas 2010. aastal. Asutajad ei rahuldunud väikese kohaliku tarkvarafirmaga. Nad nägid võimalust luua tööriist, mida kasutavad müügimeeskonnad kogu maailmas. Täna on Pipedrive'il üle 100 000 kliendi 179 riigis.
Mis on nende ettevõtete ühine joon? Nad kõik mõtlesid suurelt algusest peale. Nad ei piirdunud Eesti turuga. Nad nägid globaalseid võimalusi. Nad julgesid unistada suurelt ja töötasid selle nimel, et oma unistused teoks teha.
Kuidas muuta mõtteviisi?
Nüüd jõuame kõige olulisema küsimuse juurde: kuidas saab väikeettevõtja muuta oma mõtteviisi? Kuidas saab hakata mõtlema suuremalt?
Esiteks, tunnista probleemi olemasolu. Esimene samm on alati tunnistada, et sul on probleem. Kui sa ei näe, et su mõtlemine on liiga väike, siis sa ei saa seda ka muuta. Ole aus iseenda vastu. Küsi endalt: "Kas ma mõtlen piisavalt suurelt? Kas ma kasutan kõiki oma võimalusi?"
Teiseks, õpi edukate inimeste käest. Loe raamatuid. Kuula podcaste. Vaata videoid. Õpi nende inimeste käest, kes on juba saavutanud seda, mida sina tahad saavutada. Näiteks võid lugeda Markus Villigi või Kristo Käärmanni lugusid. Vaata, kuidas nad mõtlesid ja tegutsesid.
Kolmandaks, otsi mentoreid. Mentor on keegi, kes on juba läbinud tee, mida sina alles alustad. Mentor saab sulle nõu anda, sind julgustada ja aidata vältida vigu. Eestis on palju häid mentorlusprogramme. Näiteks Startup Wise Guys ja teised inkubaatorid pakuvad mentorlust.
Neljandaks, keskendu võimalustele, mitte takistustele. Kui sa mõtled ainult probleemidele, siis sa ei näe võimalusi. Aga kui sa keskendud võimalustele, siis leiad alati lahendusi. Näiteks kui sa mõtled: "Mul ei ole piisavalt raha", siis sa ei liigu edasi. Aga kui sa mõtled: "Kuidas ma saan raha leida?", siis hakkad otsima lahendusi.
Viiendaks, alusta väikestest sammudest. Sa ei pea kohe hüppama sügavasse vette. Alusta väikestest sammudest. Näiteks kui sa tahad minna rahvusvahelisele turule, siis alusta ühest riigist. Õpi, kuidas seal äri teha. Siis liigu järgmise juurde.
Kuuendaks, ära karda ebaõnnestuda. Ebaõnnestumine on normaalne osa õppimisest. Iga edukas ettevõtja on ebaõnnestunud mitu korda. Oluline on õppida oma vigadest ja proovida uuesti. Nagu öeldakse: "Ebaõnnestumine ei ole vastupidine edule, see on osa edust."
Seitsmendaks, ümbritse end õigete inimestega. Inimesed, kellega sa veedad aega, mõjutavad sind. Kui sa oled ümbritsetud väikese mõtlemisega inimestega, siis hakkad ka ise nii mõtlema. Aga kui sa oled ümbritsetud suurte unistuste ja ambitsioonidega inimestega, siis hakkad ka sina suuremalt mõtlema.
Praktilised sammud suuremaks mõtlemiseks
Vaatame nüüd mõnda praktilist sammu, mida iga väikeettevõtja saab kohe teha.
Kirjuta üles oma suur visioon. Võta paber ja pliiats (või ava arvuti) ja kirjuta üles, milline võiks su ettevõte olla viie või kümne aasta pärast. Ära piira end. Unista suurelt. Milline on su ideaalne ettevõte? Kui palju on töötajaid? Millistes riikides te tegutsete? Kui suur on käive?
Tee rahvusvahelise turu uuring. Vaata, millised võimalused on väljaspool Eestit. Millised riigid võiksid olla huvitavad? Kes võiksid olla su kliendid? Mis on nende vajadused? Internetis on palju tasuta ressursse, mis aitavad sul seda teha.
Osale rahvusvahelistel üritustel. Mine konverentsidele, messidele ja võrgustumisüritustele. Kohtu teiste ettevõtjatega. Õpi nende kogemustest. Loo kontakte. Paljud suured ärivõimalused algavad lihtsast vestlusest mõnel üritusel.
Õpi keeli. Inglise keel on tänapäeval hädavajalik. Aga kui sa oskad ka teisi keeli, siis avanevad veel suuremad võimalused. Näiteks saksa, rootsi või soome keel võib olla väga kasulik, kui sa tahad nendel turgudel tegutseda.
Kasuta digitaalset turundust. Internet annab sulle võimaluse jõuda klientideni kogu maailmas. Loo hea veebileht. Kasuta sotsiaalmeedia. Tee Google reklaame. Digitaalne turundus on odav ja efektiivne viis jõuda rahvusvaheliste klientideni.
Otsi rahvusvahelisi partnereid. Sa ei pea kõike üksi tegema. Otsi partnereid teistes riikides, kes võiksid sind aidata. Näiteks võid leida kohaliku edasimüüja või agendi, kes tunneb seda turgu paremini kui sina.
Valitsuse ja ühiskonna roll
Kuigi suur osa vastutusest on ettevõtjatel endil, on ka valitsusel ja üldisemalt ühiskonnal oluline roll.
GEM ekspertide uuring näitab, et Eesti ettevõtluskeskkond on paljudes aspektides hea. Meie kultuurilised ja sotsiaalsed normid toetavad ettevõtlust 78 protsendi ulatuses – see on väga kõrge number. Eksperdid usuvad, et Eesti ettevõtlusharidus on üks parimaid Balti riikides.
Aga on ka valdkondi, kus saame paremaks muutuda. Näiteks võiks valitsus rohkem toetada ettevõtete rahvusvahelistumist. Võiks olla rohkem programme, mis aitavad väikeettevõtetel siseneda välismaa turgudele. Võiks olla rohkem koolitusi ja nõustamist.
Samuti võiks ühiskond rohkem aktsepteerida ebaõnnestumist. Meil peaks olema kultuur, kus ebaõnnestumist nähakse kui õppimise võimalust, mitte kui häbiväärset asja. Meil peaks olema rohkem lugusid ettevõtjatest, kes on ebaõnnestunud, aga siis uuesti püsti tõusnud.
Meedia võiks rohkem kajastada edukaid väikeettevõtteid, kes on kasvanud ja rahvusvahelistunud. Mitte ainult suuri ükssarvikuid nagu Bolt ja Wise, vaid ka väiksemaid ettevõtteid, kes on teinud head tööd ja kasvanud järk-järgult.
Järeldused
Eesti väikeettevõtjate suurim takistus ei ole raha, tehnoloogia ega haridus. Suurim takistus on liiga väike mõtlemine. See on mõtteviis, mis piirab meid ja hoiab tagasi meie tegelikust potentsiaalist.
Numbrid näitavad seda selgelt. Meil on palju uusi ettevõtteid, aga nende kasvuambitsioonid on sageli väikesed. Meil on hirm ebaõnnestumise ees. Meil on piiratud visioon oma võimalustest.
Aga hea uudis on see, et mõtteviisi saab muuta. Iga ettevõtja saab õppida mõtlema suuremalt. Iga ettevõtja saab hakata nägema rohkem võimalusi. Iga ettevõtja saab hakata unistama suuremalt.
Me elame ajastul, kus võimalused on piiramatud. Internet on teinud maailma väikseks. Eestist saab jõuda klientideni kogu maailmas. Meie väike riik ei pea olema takistus – see võib olla hoopis eelis, sest see sunnib meid mõtlema globaalselt.
Vaatame Bolti, Wise'i ja Pipedrive'i. Need ettevõtted alustasid Eestis, aga nad ei piirdunud Eestiga. Nad mõtlesid suurelt algusest peale. Nad nägid globaalseid võimalusi. Ja täna on nad rahvusvaheliselt edukad ettevõtted.
Sama võimalus on olemas igal Eesti väikeettevõtjal. Ükskõik, mis valdkonnas sa tegutsed – kas see on tarkvaraarendus, tootmine, teenindus või midagi muud – sul on võimalus kasvada ja areneda. Sul on võimalus minna rahvusvahelisele turule. Sul on võimalus luua midagi suurt.
Aga see kõik algab mõtteviisist. See algab otsusest hakata mõtlema suuremalt. See algab julgusest unistada suurelt ja töötada selle nimel, et oma unistused teoks teha.
Viis võtmeküsimust iseendale
Lõpetuseks, siin on viis küsimust, mida iga väikeettevõtja peaks endale esitama:
- Kas ma mõtlen piisavalt suurelt? Ole aus iseenda vastu. Kas su eesmärgid ja plaanid on piisavalt ambitsioonikad? Või oled sa piirdunud liiga kitsaste piiridega? Mõtle hetk järele ja hinda ausalt oma ambitsioone.
- Mis mind takistab? Mis on need asjad, mis hoiavad sind tagasi? Kas see on hirm? Kas see on ressursside puudumine? Või on see lihtsalt harjumus mõelda väikeselt? Tuvasta konkreetsed takistused ja mõtle, kuidas neid ületada.
- Millised on minu tegelikud võimalused? Vaata oma ettevõtet värske pilguga. Millised võimalused on sul tegelikult olemas? Millised turud võiksid olla huvitavad? Kes võiksid olla su kliendid? Tee põhjalik analüüs ja ära piira end ainult sellega, mida sa juba tead.
- Mida ma saan teha teisiti? Mis on need asjad, mida sa saad kohe muuta? Mis on need sammud, mida sa saad täna teha, et hakata liikuma suurema visiooni suunas? Alusta väikestest muudatustest, mis viivad sind õiges suunas.
- Milline on minu suur visioon? Unista suurelt. Milline võiks su ettevõte olla viie või kümne aasta pärast? Ära piira end. Lase oma kujutlusvõimel lennata. Kirjuta see visioon üles ja vaata seda iga päev.
Eesti väikeettevõtjatel on tohutu potentsiaal. Meil on head tingimused, tugev haridussüsteem ja suurepärane digitaalne infrastruktuur. Meil on edukad eeskujud, kes on näidanud, et Eestist saab luua globaalselt edukaid ettevõtteid.
Ainus asi, mis meid takistab, on meie enda mõtteviis. Aga seda saab muuta. Iga päev on uus võimalus hakata mõtlema suuremalt. Iga päev on uus võimalus astuda samm lähemale oma suurele visioonile.
Nii et küsimus ei ole, kas sa saad. Küsimus on, kas sa julged. Kas sa julged unistada suurelt? Kas sa julged astuda välja oma mugavustsoonist? Kas sa julged mõelda globaalselt?
Vastus on sinu kätes. Suur mõtlemine algab sinust. Ja see algab täna.
Eesti on väike riik, aga see ei tähenda, et meie unistused peavad olema väikesed. Meie ettevõtted võivad olla väikesed alguses, aga nende potentsiaal on piiritu. Me oleme juba näidanud maailmale, et väikesest Eestist saab tulla suuri asju. Bolt, Wise, Pipedrive ja paljud teised on selle tõestanud.
Nüüd on aeg, et iga Eesti väikeettevõtja hakkaks mõtlema samamoodi. Nüüd on aeg unustada väike mõtlemine ja hakata mõtlema suurelt. Sest ainult nii saame me kasutada oma täit potentsiaali. Ainult nii saame me luua ettevõtteid, mis muudavad maailma.
Sinu ettevõte võib olla järgmine suur lugu. Aga see algab otsusest mõelda suurelt. See algab julgusest unistada. Ja see algab tänasest päevast.
Ära lase väikesel mõtlemisel sind takistada. Maailm ootab sinu ideid, sinu tooteid ja sinu teenuseid. Eesti vajab ettevõtjaid, kes julgevad mõelda suurelt ja tegutseda julgelt. Ole üks neist.